ootamatused ja elu

Planeerisin ja arvestasin aga lõpuks tuleb ikka midagi ootamatut ja lööb kõik segamini.
Jaanuari päevad pidid hakkama kunagi 15. kuupäeva paiku ja IVF algus oli planeeritud jaanuari kolmandasse nädalasse. Aga oh rõõmu- sõbrakesed punased tulid külla juba nädal varem.

Milline "rõõm" on ärgata esmaspäeva hommikul pool viis krampide peale. Oeh...
Esmaspäeval miskipärast ei õnnestunud arsti telefoni teel kätte saada. Andsin teisipäeva hommikul ära pool verest, mis mu kehas oli :P tegelikult viis ampullitäit aga tundus kohutavalt palju. Enne lõunat sain ka arsti telefonile ja kutsuti kohe sama päev kella üheks kohale. See oli eile.
Kahjuks jäi jälle selline mulje, et arst ei taha mulle seda protseduuri võimaldada või teha. Küsis mitu aastat me üritanud oleme, et mul ju tegelikult otseselt midagi viga pole, mis peaks takistama jne. Väga häiriv ja segav on selline asi. Minus tekitab meeletu augu enesekindlusesse. Mul on siis tunne nagu ma oleksin ilmaasjata tulnud sinna, tahaksin saada midagi millele mul pole õigust. Ja ma olen liiga arg, et küsida arstilt selgitust. Kardan, et kui hakkan midagi jaurama siis ei tehtagi IVFi või läheb arsti suhtumine halvaks.
Veel üks asi mida ta küsis- kas me rääkisime teiega lühikesest skeemist? Ütlesin talle ka, et tema ei ole minuga üldse skeemidest rääkinud, rääkis eelmine arst ja ütles et mulle võiks teha lühikese skeemiga. Selle peale oli arsti ainuke kommentaar, et teile võiks mõlemad sobida. Ahah. Tore on siis, et sellest NÜÜD räägitakse. Ma ei saa aru miks ta mulle seda varem ei rääkinud??!! Kes ja kuna oleks pidanud rääkima??? Ma ei saa enam mitte midagi aru. Tema on ju arst ja teab millal ja mida tuleb võtta ja kuidas raviplaani koostada.
Siisiki sel korral jäi lühikese skeemi peale. Anti mulle juhised ja saadeti 15 min möödudes minema. Mulle meeldivad lühikesed visiidid.
Ostsin õhtul rohud välja- Bemfola 150 IU. Peab ütlema, et olin valmis juba 600+ eurot välja käima aga läks veidi üle 160. Samas eks see on alles esimese kuue päeva ports ka.
Täna hommikul kell 6:45 tegin esimese süsti omale kõhunaha sisse. Rohi on pakendatud ühekordse valmis portsuna süstla sisse. Nõel on meeldivalt lühike ja süstal väike ja mugav. Mingit valu või kipitust ei olnud. Pakendis oli mugavalt alkoholiga lapike ka kaasas naha puhastamiseks. Võibolla mul lihtsalt esimesel korral läks õnneks.
Tagasi arsti juurde lähen 17. jaanuaril ehk alates tänasest seitsmendal päeval. Võetakse verd, vaadatakse munasarjade reaktsiooni ja reguleeritakse ravimi doosi, kui tarvis.

Olen veidi ärevuses. Põhiliselt selle pärast, et pean lähinädalatel palju käima arsti juures ja ühe päeva lausa vabaks küsima töölt, vaatame kuidas ma tööandjaga selle sätitud saan. Ei tahaks hakata selgitama MIKS ma käin ära kogu aeg. Katsun kõik visiidid lõunasele ajale planeerida. Seni olen öelnud, et teen oma lõuna lihtsalt tiba hiljem ja pole probleemi. Probleem tekib siis kui pean ukse taga ootama 30 minutit peale oma vastuvõtuaega, nii on juhtunud. Siis ei jõua ma kuidagi õigeks ajaks tööle tagasi.

Eks kui ikka väga vaja siis ütlen ka bossidele välja milles asi. Ma ei ole väga palju oma sekeldusi jaganud inimestega, tundub kuidagi liiga intiimne asi, et lehvitada igal pool. Samas kui see hoiab ära ebameeldivad olukorrad ja pigem selgitab pilti siis pole mul selle vastu midagi.

Ma ei usu hästi, et ma nädala lõpuks enam nii rõõmus olen oma süstide üle...