Peab kahetsusega märkima, et ka sel korral ei olnud meil õnne.
Päevad tulid lõpuks pühapäeval 18. detsembril. Eks juba enne veidi kõht valutas aga lootus ikka veel oli.
Kui esmaspäeval arstile helistasin siis õde oli nii löödud sellest uudisest, et lõpuks lohutasin mina teda. Väga armas temast nii palju hoolida.
Jäin veidi pühadeks haigeks ja võtsin aasta viimase nädala omale puhkuseks. Väga mõnus oli, peab ütlema. Jõime väga-väga häid punaseid veine- korralikult dekanteris õhutatult jne. Nautisime üksteise seltskonda ja head toitu.
Niisiis tuleb IVF.
Käisin puhkuse ajal ka IVF-le eelnevatel uuringutel. 27. detsember käisin ämmaemanda vastuvõtul kus korrati igasuguseid proove, mis emakakaelalt võetakse- PAP-test ja erinevad suguhaigused. Samuti sain kaasa hunniku vereproovi saatelehti. Vereproove pean minema andma jaanuaris kui päevad algavad, päevade 2.-6. päeval.
Ämmaemand (sama, kes mulle viimase IUI tegi) rääkis üle, mis mind ees ootab ja mis mul teha tuleb.
Kasutame lühemat skeemi, mis tähendab, et ma ei pea enne päevi tablette võtma vaid minu ravi algab alles millalgi päevade teises pooles kohe süstidega.
Ega muud vist ei olnudki kui, et helistan jaanuaris kui päevad algavad, siis juhendatakse edasi.
Ma vist ei oska hetkel veel karta seda mis ees ootab. Pigem kardan jätkuvalt, et minu munarakke polegi folliikulites või, et need on täiesti kasutud.
Eks see superovulatsiooni tekitamine saab olema raske ja valulik aga samas on see nii lühiajaline. Keskmiselt vist 10-12 päeva ainult. Peale seda peaks jälle veidi kergemaks minema. Vähemalt ma loodan seda.
Positiivsema poole pealt- me saime lõpuks abiellumisavalduse sisse antud. Loomulikult suutsime esimene kord käia reedel liiga hilja kui enam avaldusi vastu ei võetud ning pidime esmaspäeval tagasi tulema. Alguses oli plaan 3.veebruar aga kohapeal otsustasime hoopis 4. kuupäeva kasuks. See on laupäev ja nii ei pea me ekstra vaba päeva võtma.
Ma olin oma õndsas teadmatuses kogu aeg arvanud, et tuleb maksta riigilõiv ja see ongi kõik. Tuleb välja, et sinna lisandub veel registreerimise tasu, mis on reede-laupäev kordades kallim kui näiteks esmaspäeval. Mitte just väga meeldiv üllatus :(
Maksime oma 90 eurot ja saime kinnituse. Lisaks tuleb kaks päeva varem veel üle helistada ja kinnitada, et tahame jätkuvalt tulla.
Plaan on ainult kahekesi vaikselt teha. Ei taha pulmamuusikat ja pidulikkust.
Ja sõrmused tuleb osta. Mees tahab lasta ehtekunstnikul teha aga vaatame mis hinda ta küsib. Mul oleks osa kulda endal ka olemas, ühe sõrmuse jagu. See võiks veidi soodsamaks asja teha.
Ja et ma ei saaks protestima hakata siis mees broneeris juba ära hotelli Pariisis märtsi lõpuks. Eks siis paistab kuidas meil õnnestub.
Täna on uue aasta kolmas päev. Ma loodan, et see tuleb meile väga hea aasta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar