emotsionaalne karussell

Täna on reede ja tsükli 12. päev. Vahepeal on palju asju juhtunud.
Kõigepealt teisipäevane arstikülastus.
Sain kiita, et kõik on ilus. Ühel pool oli 5 ja teisel pool 7 folliikulit kasvamas. Vasakus munasarjas olid aga folliikulid poole väiksemad kui paremal. Neid tuli hakata nüüd järele aitama ja paremaid kinni pidama, et ei ovuleeruks enne aega.
Arst määras, et Bemfola 150IU süstin edasi endistviisi- järgmised 4 päeva hommikuti, et kasvatada vasaku munasarja folliikulid küpseks. Juurde tuleb hakata süstima 5 päeva järjest õhtuti kella 17-18 vahel rohtu nimega Orgalutran. See viimane takistab enneaegset ovulatsiooni.
Viimane süst on laupäeva õhtul ja siis teen ka Ovitrelle süsti, et esmaspäeval saaks punktsioonile tulla.
Kõik oli rõõmus ja roosa.
Peale tööd läksin apteeki, et osta välja retseptid.
Aga mida ei olnud olid retseptid....
Kuna kell oli alles 17:09 siis helistasin kiirelt arstile. Loomulikult ei vastanud enam mitte keegi. Helistasin läbi ka kõik teised viljatusravi keskuse telefonid. Ei miskit.
Olin hingepõhjani löödud, pettunud, vihane, hirmul ja nii edasi.
Igal sammul on rõhutatud mulle arsti juures, et kõiki süste tuleb teha väga täpselt ja kindlatel kellaaegadel, et saada parimat tulemust. Ja siis jäetakse mulle lihtsalt rohud välja kirjuatmata...
Sõitsin koju, endal pisarad terve tee voolamas. Kodus nutsin kõva peatäie ja hakkasin helistama. Tuttavatele, sugulastele- kellel aga teadsin olevat mingi kontakt mõne arstiga.
Lõpuks tuli meelde, et ema pinginaaber on silmaarst- äkki tema saab mõne oma tuttava kaudu midagi organiseerida.
Kuna paremal munasarjas olid folliikulid juba nii suured et võivad iga hetk ovuleeruda siis ei saanud riskida süsti edasilükkamisega.
Pean emale au andma- ta suutis asja ajada nii kaugele, et lõpuks ma need retseptid sain- tuttava-tuttava-tuttava kaudu. Küll tunde hiljem kui arst oli ette näinud aga siiski sain.
Sõitsin pool kümme õhtul Tõnismäe valveapteeki ja sain oma süstid kätte.
Minu küsimus on, et mis oleks saanud siis kui mul ei oleks olnud võimalik tuttavate kaudu retsepte nuiata??
Loomulikult on see õhtune Orgalutrani süst kuradi valus. Nõel on jämedam ja rohi on kibe. Punetab ja kipitab naha all üle poole tunni. Lisaks on süstekoht pärast 24 tundi veel hell.
Helistasin kolmapäeval uuesti arstile, et öelda mis ta teinud on, et valada oma pahameel välja. Aga nagu kiuste ei vastanud ei arst ega tema õde vaid hoopis keegi võõras venekeelne tädi, kes ei teadnud asjast midagi.
Selline lisastress ja pinge niigi hellal ajal ja teemal ei ole üldse teretulnud. Ega ma ei jäta- ma mainin selle ära esmaspäeval enne punktsiooni.
Lisaks pidin ma eile kõik ära rääkima ka oma bossidele. Kuidas muidu põhjendada seda, et ma esmaspäeval tööle tulla ei saa. Nii vähemalt ei tule neile see üllatusena kui mingi hetk titt tulemas on. Nad on ette hoiatatud :)
Tänaseks olen nagu "rase part". Kõht on punnis, süda on tihti paha ja isu pole. Istuda ja püsti tõusta tuleb nagu rasedal- käega ennast toetades sest muidu on raske. Isegi kõndida tuleb jalad veidi harkis. Ja naba ümber on nii ära süstitud, et on raske leida kohta mis poleks juba varasemast torkimisest hell.
Samas ma pean ütlema et tegelikult tunnen ennast väga hästi. Olin valmis igasugusteks koledateks tunneteks ja kaalutõusuks jne. Reaalselt on mul täiesti normaalne tunne. Mitte oluliselt hullem kui tavaliselt enne päevi. Pea on veidi paks ja uimane aga ka seda juhtub tavalise tsükli ajal.
Esmaspäeva hommikul pean arsti ukse taga olema kell 8:30 koos mehega. Mees läheb annab oma panuse ja on vaba minema tööle. Mind pannakse kerge narkoosi alla umbes pooleks tunniks. Peale seda taastun veidi haiglas ja siis lubas ema mind koju viia puhkama.
Kevadisest laparoskoopia kogemusest tean, et olen narkoosist väga läbi ja põen pärast omajagu. Ei kujutagi endale ette, et olen võimeline poolest päevast tööle minema.
Seni peame mõlemad puhkama.