tühi lootekott

Lähed arstile ultrahelisse oma tillukese parasiidi südamelööke nägema ja saad teada, et on tühi lootekott.
Lihtsalt tühi. Isegi rebukotti ei olnud näha, lootest rääkimata... või südametööst.
Olen siiani täiesti ehmunud. Löödud. Kuidas siis nii??!! Kus on on minu pisike parasiit?
Nägin ka ise ekraanilt seda tühja lootekotti. Ilus ja suur aga tõepoolest täiesti tühi.
Arst oli ka täitsa nõutu. Ütles, et mitte miski minu uuringutes ja proovides ei näita miks see võis nii minna. Soovitas minna geneetiku juurde. Et ju seal mingi geneetiline anomaalia on.
Ja mis see mulle annab, kui on geneetiline viga? Ega seda ju parandada ei saa. Last see mulle ju ei anna. Keegi minu geene ju muutma ei hakka.

Progesterooni kasutamise pean kohe ära lõpetama. Deksametasooni võtan veel 3 päeva hommikuti edasi sest seda ei tohi päevapealt lõpetada.
Ja jään iseeneseslikku aborti ootama. Issand, kui julmalt see kõlab!
Olevat mikroskoopiline võimalus, et asi veel edasi areneb aga sel juhul jääb rasedus püsima ka ilma rohtudeta. Aga kui on vigane siis katkeb.

Järgmine ultraheli on 1.juunil kus siis vaadatakse kas kogu kupatus on minust väljunud, rasedus edasi erenenud või tehakse tablettidega lõpp peale.
Vähemalt sain sel korral nautida paar nädalat positiivseid rasedusteste ja unistada. Loota.
Arst arvas, et järgmise ringi võiks teha kohe kui see eelmine on minust väljunud ja ma tsükliga valmis olen. Pole mõtet aega vahele jätta.
Kui ma päris ausalt ütlen siis täna ei ole sellist tunnet, et tahaks. Et üldse enam tahaks. Kuidagi kahju on oma kehast ja vaimust. Aga täna on ka alles esimene kurb päev.
Tuleb anda aega leinata ...