enesetunne

Ma pean ütlema, et eriline lill mul see enesetunne ei ole. Isegi minu tavapärase päevade-eelse aja enesetundega võrreldes.
Kõigepealt on mul kohutavad kõrvetised. Mul on elus varem ka olnud kõrvetisi ja päris tõsiselt. Olen neid ravinud ja alati abi saanud. Aga nüüd- peaaegu kogu aeg kõrvetab. Rennie on pidevalt käepärast. Võtan küll ravimeid ilusasti toidukorra keskel ja mitte kunagi tühja kõhu peale aga ei midagi.
Eelmisel nädalal oli vahepeal niiiii külm olla, siis hakkasid kuumahood. Eriti õhtuti enne magamajäämist voodis hakkas süda pupergama ja läksin üle keha higiseks ja oli kohutavalt palav. Nüüd on selle higistamise ja kuumahooga veidi parem juba paar päeva. Aga uinumisega on ikka raskusi. Olen muidu kuldne magaja ja mind väga häirib see, et minu uni on rikutud.
Kogu aeg on kummaline värin kehas sees. Vererõhk on normis, pulss on võibolla tibake kõrgem aga selline tunne on nagu oleks kanget kohvi joonud. Vastik vibra on kehas sees.
Ma olen siirdamisest saadik vist 3 tassi kohvi ainult kokku joonud. Lihtsalt nende kõrvetistega ja värinaga ei suuda üldse kohvi enam taluda. Magu läheb täiesti hulluks selle peale.

Miskipärast just õhtuti hakkab ka alakõhus ebameeldiv survetunne. Ma ei ütleks, et need on sellised krambid nagu päevade ajal aga sarnased. Lihtsalt kümneid kordi nõrgemad.

Ja siis on veel minu meeleolu. Lühikokkuvõte oleks vist- katus sõidab sajaga.
Ma olen alati enne päevi olnud kergemini ärrituv ja natuke emotsionaalsem. Aga praegu on ikka kosmos- selline tunne on, et terve maailm on minu vastu keeranud. Samas ma olen võimeline mingi lihtsa nalja peale naerma kõva häälega nii, et pisarad jooksevad.... mida ma ei ole teinud vist lapsepõlvest saadik. Kui üldse kunagi. Ma ei ole selline kõva häälega naerja inimene. Naeran küll pisarateni aga niimoodi vaikselt kihistades. See on midagi uut.
Tahaks loota, et see draakon, kes minust saanud on, ei hammusta oma abikaasa pead otsast ära. Tema vaeseke saab suure osa minu kehvast tujust oma kaela.

Kohmakas olen, tähelepanu on peaaegu võimatu keskenduda. Eile lõikasin peaaegu pool pöidlaküünt maha omal noaga kui süüa tegin. Tööl unustan ja teen vigu, oluliselt rohkem kui muidu.
Autoga sõites katsun kogu aeg 3 x üle kontrollida enne kui liigun, sest no ma olen nii hajameelne ja tähelepanematu praegu.

Mu suu kuivab kogu aeg, nagu vatti oleks täis. Ometi ma joon hästi korralikult. Ma ei taha ja ei saa süüa enam asju mida muidu krõbistasin rõõmuga. Näiteks seisab karp kõrsikuid mul tööl juba teist nädalat, ma ei suuda neid süüa. Magusat ei taha kuigi olen alati suuur kommisõber olnud. Pakk komme korraga kinni pista ei ole seni olnud probleem. Nüüd ei lähe üks Kalevi komm ka alla.
Erandiks on mahlased ja/või hapud asjad. Eile sõin hapusid kummikomme. Või näiteks Mango Smuutikese jäätis. Lemmik! See oli ka enne lemmik aga nüüd on kuidagi eriti hea. Jahe, vähe magus ja mahlane. Võiksin vist 5 tk järjest süüa.

Et mul see enesetunne nii sassis on siis otsustasin alla anda ja tellisin netist 10-paki rasedusteste. Täna-homme peaks jõudma. Siis saan kasvõi iga päev testida kui tahan.
Päevad peaksid ametlikult algama homme, eks näis siis kas veab esmaspäevase vereproovini välja või lendab ka sel korral kõik vastu taevast.