lõputu ootamine

Järjest rohkem on tunne, et ma elan nagu mingisuguses vahepalses ajavööndis või universumis kus kogu aeg peab midagi ootama. Küll arsti visiiti, küll uuringuid, uuringute tulemusi, protseduure, positiivseid vastuseid, negatiivseid vastuseid. Kogu aeg üks lõputu ootamine.
Ma tunnen kuidas olen kohutavalt väsinud sellest ootamisest.
Homme saab nädal sellest hirmsast uudisest ja siiani ootan, et midagi juhtuks. Et hakkaks päevad, et tekiks katkemine. Aga mitte midagi.
Võimalik, et on ka vara veel. Eks kui neljapäevaseks ultraheliks pole midagi juhtunud siis saan omale tabletid, millega asju kiirendada. Lihtsalt nii jube on elada päevast päeva teadmisega, et kohe kohe peaks katkema. Ma saan aru, et seda last seal pole olnudki. Lihtsalt selline tunne on nagu käiks ringi ja kannaks surma oma emakas....

Tahaks lõpetatust ja lahendust ja edasi minna mitte olla kinni sellest kohutavas ootamises.

Eile käisime oma kalliste sõpradega piknikul ja jalutuskäigul Paljassaares. Vahva noor pere, kel on veidi üle aasta vana väike tüdruk. Imetore lapsuke.
Ja neil oli teadaanne, et ootavad oma teist beebit novembriks.
Võtsin kokku kõik julguse ja jõuvarud, mis minus olid, tegin rõõmsa näo, soovisin õnne ja käitusin nii nagu õige on. Ja ise suutsin mõelda ainult kui kohutavalt ebaõiglane see on, et neil on elu ja minul vaid surm.
Nemad ootavad oma teist last ja mina ootan, et hakkaks verejooks ja see ASI minust lõpuks väljuks.
Sõbrad ei tea meie katsumustest midagi, ma ei ole kuidagi leidnud aega ega kohta neile rääkida. Ja nüüd ei ole mul ka südant seda öelda. Nemad ei ole milleski süüdi ja nende rõõmu ma rikkuda ei taha.
Kallis abikaasa oli samuti löödud. Seda on kõige valusam näha. See meeletu süütunne, mis mind enda alla matab kui ma näen, et see teema talle haiget teeb.
Nii palju negatiivseid tundeid. Just oli tekkinud tunne, et olen olukorraga leppinud ja elu läheb edasi.
Aga ootamatult lükkas teiste inimeste rõõmus uudis mu täielikku auku.

Ema survestab, et ma läheksin Tartusse Sõritsa juurde. Ta pidavat imesid tegema. Aga mul ei ole lihtsalt jõudu sinna praegu minna kõike otsast rääkima ja selgitama.
Hetkel ei taha ma mitte kellegi juurde minna.
Ma tahan, et ma ei peaks enam ootama. Kasvõi paar nädalat tahaks lihtsalt olla ilma ajukäärdude vahel vasardava pingeta.