sümptomid

Pealkiri on küll sümptomid aga peaks hoopis olema nende puudumine.
Jälle põhjus muretsemiseks.
Suurem osa sajaühest hädast, mis mind paari nädala jooksul kollitasid... on nüüd kadunud. Täna näitab kalender 5 nädalat ja 3 päeva rasedust.
Kõht pole enam nii paistes, gaasid on peaaegu kadunud. Ainuke mis on- suu kuivab kogu aeg, vaatamata sellele kui palju ma joon. Ja ma joon kogu aeg sest see suu kuivus on jube tunne. Samas mõnel päeval pole isegi see nii hull enam, et segaks.
Öösiti ei käi ma ka enam vetsus, kannatab kuidagi hommikuni ikka ära. Samas on tekkinud öine higistamine. Nii, et ärkan läbimärgade linade vahel, juuksed ka peas märjad. Aga mitte iga öö.
Eile märkasin ka, et mu näonhk on vist veidi rasusem. Samas nahk on ilus prink ja sile. Kordades parem kui mul tavaliselt.
Kõhuvalud ja krambid on ka peaaegu kadunud. Vahest harva õhtul voodis torkab alakõhus veidi, kui ebamugavas asendis olen.
Üldse ei imesta kui ma saan järgmine tädal täiega omale ka selle paljukardetud iivelduse. Miks peaks mina just sellest pääsema.

Raske on mitte mõelda kogu aeg sellele eesootavale ultrahelile. Siis peaks rasedust olema juba täis üle 6 nädala ja peaks olema näha ka südamelöögid ning võimalik mõõta nende sagedust.
Lugesin mingit Taani uuringut kus väideti, et kui 6.-8. rasedusnädalaks on südamelöögid üle 120 löögi minutis siis langeb raseduse katkemise tõenäosus kohe märgatavalt. Mitte nulli aga märgatavalt.
Täna täpselt nädala pärast on mul ultraheli, mida ma niii kohutavalt ootan.
Ja peale seda hakkame ootama 1. trimestri lõppu või veel mõnda arsti pandud lähemal asuvat kontrolli. Üks tohutu ootamine ja lootmine, et äkki ikka jääb püsima.
Õnneks on töö ja palju koduseid toimetusi. Ei mõtle kogu aeg sellele, isegi ei ole meeles, et midagi minu sees kasvab. Aga õhtuti voodis ma siiski googeldan ja loen ja olen veidi peast rase.
Natuke ju võib ka.