Esimese trimestri UH

Eile käisin esimese trimestri ultrahelis kus tehakse OSCAR test ja määratakse meie risk erinevate kromosoomianomaaliate esinemiseks.
Läksin hästi varakult kohale ja hea, et seda tegin. Parkimiskohta otsisin 15 minutit! Lõpuks jooksin kaugema parkla tagumisest otsast kohale ja sain kohe sisse sellesse nö eelregistreerimise kabinetti. Hakati kohe vererõhku mõõtma ja loomulikult oli see kõrge peale teiste parkijate peale vihastamist ja parklast kohalejooksmist. Oleks ma teadnud seda ette siis oleksin koridoris enne 10 minutit istunud ja rahunenud sest aega mul oli. Peale kahte mõõtmist läksidki kirja mingid 93/130 vererõhu nätajad sest ma ei suutnud nii lühikese ajaga maha rahuneda. Kodus mõõtes on mul raskusi sellega, et ülemine näit isegi 100 peale saada. Aga no mis ma räägin seda ämmakale kui kohapeal mõõtmine sellise kolossaalse näidu annab. Järgmine kord olen targem.
Küsiti veel mõned küsimused mu kaalu ja pikkuse ja raseduse kohta ning saadeti koridori UH kabineti ukse taha ootama. Seal sain oodata 15 minutit üle oma vastuvõtu aja. Vahepeal jõudis kohale ka mu mees nii et ootamine oli kohe veidi lõbusam. Seltsis ikka segasem. Ma pole suurem asi telefoni näppija ja siis üksi olles vahin teisi inimesi ja ümbrust. Mõni võib arvata, et olen veidi imelik, et niimoodi jõllitan :P
Just siis kui olin valmis minema uurima, et kas ikka keegi mäletab, et ma seal ootan, väljusid kabinetist üks väga rase naine oma mehega ja mind kutsuti kohe edasi.
Arst oli hästi vahva noor vene naine ja kabinetis oli ka üks veel noorem tütarlaps kes tundus alles arstiks õppivat. Mina võtsin kõhu paljaks ja viskasin selili diivanile ultraheliaparaadi kõrvale. Tänu sellele õpilasele rääkis arst hästi palju lahti mida ta teeb ja mida näeb. Oli meil ka väga põnev. Kõht kaeti geeliga ja lohistati seda ultraheli jurakat kõhu peal edasi-tagasi.
Oh, mis rõõm oli näha oma lapsukest seal siputamas. Nii aktiivne ja asjalik. Tõsiselt üllatav on, et vaid 6,49cm pikana ta juba nii palju vehib käte ja jalgadega, ennast igat pidi keerab, neelatab. Kõike seda nägime. Aga jonnakas nagu vana juurikas on ta ka. Kuklavoldi ja ninaluu mõõtmiseks on tarvis, et ta oleks horisontaalis ja selili, ilusasti profiilis. Tüüp aga keeras kohe selja ette kui UH masin talle ligi tuli. Ja nii 45 minutit järjest. Minul olid muidugi heldimusest silmad märjad.
Keerasin ennast ühe ja teise külje peale, tegin kükke ja kõndisin ringi aga ei midagi. Õnneks sai ära vaadatud kõik organud ja luud ja veresooned, mis tarvis. Ilus ja terve laps. Ja hästi toonuses nagu arst ütles. Kahjuks või õnneks pean ülehomme uuesti kohale minema, et proovida uuesti see kuklavolt kätte saada.
Sain ka teada, et platsenta asub emaka eesseinas, vastu kõhtu. See tähendab, et hakkan lapse liigutusi hiljem tundma kui muidu sest platsenta veidi summutab neid. Loote pikkuse järgi oli vanust lausa 12+6 nädalat, mis on kaks päeva rohkem kui raseduskalendri järgi. Kiire kasvuga beebi.
Minu sisetunne ütleb, et on poiss. Mees ootab rohkem tüdrukut. Seda ei saa me enne teada kui alles juulis millalgi. Siis kui tuleb loote anatoomia ultraheli, 20. nädala paiku vist. Kui ta ka siis ei otsusta mitte näidata ja meile üllatust valmistada.
Juba ülehomme saan ma teda jälle näha :)