Eile hommikul käisin andmas verd ametliku vereproovi tarvis.
Ämmaemand helistas juba kella 10 ajal ja soovis õnne, et tulemus oli positiivne. See oli muidugi ka ainuke kommentaar. Ei seda palju hCG näit oli või kas see on hea või halb. Mitte mingit infot ei jaganud. Ütles vaid, et kirjutavad kõiki kolme ravimit juurde ja neid tuleb sama skeemiga edasi võtta. Esimene ultraheli on 3.aprill ja siis selgub lõplik tõde.
Küll on ikka hea, et saan ise näha oma uuringute tulemusi nii Digiloost kui ka ITK patsiendiportaalist.
Loen uuringute tulemuste alt, et eilehommikune hCG tase oli 902,9. Minu meelest ju päris hea tõus- nädalaga 86 pealt 902 peale.
Kokkuvõttes tuleb nüüd jälle kaks nädalat ootamist kuni selgub ultrahelis kas on seal laps ka tulekul või kasvatan jälle tühja lootekotti. Endal on sisetunne väga hea- lootusrikas ja positiivne. Äkki siis nüüd on lõpuks minu kord.
Otseselt ei ole väga mõtet kuhugi raha eest varem ka seda ultraheli tegema minna. Varem ei ole seal midagi väga näha ja järeldada.
Enesetundest nii palju, et suur suukuivus saadab mind jätkuvalt, mistõttu joon hirmsates kogustes vedelikke ja käin vetsu vahet. Alakõhus on aegajalt pinged ja venimise kerged valud. Isegi mitte menstruatsioonikrampide moodi aga nagu keegi sikutaks mu emakat erinevates suundades. See valu kiirgab ka alaselga ja tihti on hullem just öösiti. Õnneks aitab selle vastu väga hästi NoSpa. Samuti on nüüd kohale jõudnud väsimus. Õhtuti kustun jube kiirelt ära ja hommikuks on meeletu "raseduspohmell". Kui ärkan siis on pea kohutavalt paks, suu kuivab, nagu oleks öö läbi pidutsenud. Tahaks ainult edasi magada. Samas kui öösel vetsus käin siis on jube keeruline uuesti uinuda, tihti leban mitu tundi ärkvel. Eks sellest ole väike unevõlg ka juba tekkinud.
Iiveldus on mind tabanud seni vaid kahel korral: eelmisel nädalal kahel õhtul oli nii hull iiveldushoog, et olin sunnitud toorest sidrunit sööma, et seda leevendada. Õnneks jäi söök sisse ja hommikuti ei ole üldse probleemi olnud. Ah jaa- kaalunumbrid näitavad, et olen 2,3 kilo viimase kuu ajaga maha võtnud. Kogu aeg on nälg kuigi söön ka vahepalasid söögikordade vahepeal. Hakkasin vaikselt toidukoguseid suurendama sest ma väga ei saa lubada kaalukaotust. Tänahommikune 51,2 kilo pani juba muretsema. Eks ma olen terve elu seal 50 kilo piiril kõikunud aga praegu pole aeg kus lubada endale kaalukaotust.
Igale toidule rohkelt rammusat hapukoort peale :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar