viimased süstid

Eelmine nädal läks kuidagi nii kiireks, et ei jõudnud isegi arstikülastusest kirjutada.
Tegin oma esimesest ravimiportsust viimased süstid 21.veebruari hommikul. Järgmisel päeval käisin varahommikul verd andmas ja lõuna ajal arsti juures ultrahelis.
Sain arstilt kiita, et vereproovi tulemused on just sellised nagu ta näha tahaks- mis iganes see siis tähendama peaks. Ultrahelis selgus, et on kummalgi pool munasarjas 6 folliikulit ehk siis kokku 12. Küsisin üllatunult arstilt, et ma oleksin eeldanud, et on rohkem sest eelmisel korral oli täpselt sama palju aga nüüd on ju ravimikogused suuremad. Tema aga vastas, et ega seda tellida ei saa ja tegelikult on hea kui ei ole liiga palju. Saan aru, et neil ikka hirm tekitada ülestimulatsioon. Ja ega ma enam esimeses nooruses ei ole ka :P Viimased munarakuriismed peavad veel endast kõik andma.

Väga vastuolulised ja erinevad jutud on arstidel. Aga eks nad pea patsienti ikka julgustama olemasolevate tulemuste põhjalt. Ütles veel, et tegelikult loevad nad edukaks tulemuseks juba selle kui saab teha ühe värske embrüo siirdamise ja ühe siirdamise jagu veel külma jääb.

Sain aru arstist, et osad folliikulid paremal pool on veel liiga tillukesed ja vajavad järeleaitamist. Seetõttu kirjutati mulle veel 5 päeva jagu samasid süste. Orgalutraani ei tulegi, seda küsisin ekstra üle. Ju siis pika skeemiga seda ei olegi. Või vähemalt minu skeemiga.
Esimesed süstid pidin kohe sama päev tegema nö esimesel võimalusel. See tähendab, et täna hommikul tegin kaks viimast süsti tavalisi ravimeid ja täna õhtul kell 20:30 tuleb teha trigger-süst Ovitrelle. Mu kõht on sinise-rohelisekirju süstimisest. Eelmisel korral pääsesin täiesti sinikatest, sel korral on siis kohe topelt laiguline. Kokku tuleb selle stimulatsioonitsükliga 25 kõhusüsti + alguses 1 lihasesüst. Oeh. Ma arvasin, et see torkimine ei saagi läbi.
Punktsioon on määratud kolmapäevaks 28.veebruariks. Küsisin töölt juba vabaks ja kavatsen terve ülejäänud päeva kodus magada. Ei ole vaja olla kangelane ja pärast tööle ronida. Tean ennast küll- olen narkoosist paras zombi ja kõht hakkab ka valutama üks hetk.
Huvitavalt on siirdamine planeeritud alles 6. märtsiks, 6 päeva peale punktsiooni. Kahtlustan, et kõik lähevad külma ja siis sealt sulatatakse. Või siis tõesti proovivad nad siirdada 6. päeva blastotsüsti. Kahjuks seda ei selgitatud ja ma ei taibanud küsida ka.
Hetkel on kõige suurem ootus see, et õnnestuks saada võimalikult palju munakesi kõigist 12 folliikulist. Viimati õnnestus saada kõigist 12 folliikulist 7 munarakku.

Mulle endale tundub, et minu kõht ei ole sel korral üldse nii suur ja paistes enam. Küll on kõik hell ja põrub seest. Isegi kõndida ja istuda on hell. Pean hästi ettevaatlikult loivama jalgu järele lohistades. Isegi pikali olles on juba ebamugav ja surub kuidagi rinnakorvi all ja segab hingamisel. Üllatuslikult on kõige mugavam asend voodis kõhuli. Siis need munasarjad ei suru ühegi teise organi peale. Samuti on sel korral tekkinud hästi rohke voolus. Ma ei mäleta seda eelmisest korrast aga mälu on petlik. Seda on nii palju, et tualetis käies voolab see potti ja aluspüksid on pidevalt märjad. Selline munavalge konsistentsiga. Küsisin ka arstilt ja vastuseks oli, et nii peabki olema. Ju siis peab nii olema.
Veidi emotsionaalne olen ikka ka. Vabariigi aastapäeva vastuvõttu vaadates sai ikka kaks korda pisarad voolama. Samuti kinos filmi vaatamas. Mis minu puhul ei ole väga tavaline.
Kaalutõus, paistetetus ja uimasus tulevad pärast punktsiooni ja siirdamist. Siis lisandub progesteroon ja võibolla mõni ravim veel.

Praegu tahaks lihtsalt juba, et see kõik oleks möödas. Nii ebamugav on istuda ja üldse olla.
Ah jaa- ma ei tohi ära unustada, et pean täna päeval veel verd andma minema.