Mul oli enda meelest kõik hästi planeeritud. Veebruaris tegelen IVF-i asjadega, saan võtta ilusasti paar päeva puhkust selleks puhuks kui punktsioon ja esimene siirdamine toimub ja kõik kulgeb võimalikult stressivabalt. Siis oleksin rahulikult saanud märtsis majandusaasta aruande koostamise ja audiitoriga tegeleda, nagu iga aasta. Aga võta näpust, asjad ei sõltu alati enda tahtmisest. Ülemused otsustasid kuu aega varasemaks tõsta aruande koostamise. Mis tähendab, et veebruaris on mul KÕIK üksteise otsas kuhjas ja stress laes. Tuleb katsuda kuidagi läbi selle supi sumbata ja mitte väga palju vigu teha.
Eelmisel nädalal 30.jaanuaril alustasime pika skeemiga stimulatsiooni. Minu jaoks tähendas see seda, et ostsin aptegist välja süsti nimega Diphereline 3,75 mg, läksin õigel päeval hommikul kell 8 oma arsti ukse taha ja kui ämmaemand välja ilmus siis lasin temal süsti ära teha. Põhimõtteliselt oleks võinud kellel iganes lasta selle süsti teha aga minu jaoks tundus kuidagi kõige turvalisem seal käia. Pealegi ämmaemand eelneval vastuvõtul ise pakkus seda võimalust. Ravim ise oli selline nö vanakooli ravim- karbis oli eraldi ampulli sees vedelik ja pudelikeses pulber, mis tuli süstlaga kokku segada. Selleks puhuks oli lausa kaks erinevat nõela karbis kaasas.
Olin lugenud ja kuulnud, et see süst on valus ja kibe ja ebameeldiv teha. Ikkagi lihasesse ja jämeda nõelaga. Reaalsus oli see, et ma ei tundnud peaaegu midagi. Kas oli ämmaemandal hea käsi või minu kannikas nii tundetu- väike torge ja imevähe kipituse moodi tunnet oli ainus mida tundsin.
Arst ütles, et see süst surub alla minu oma loomulikud hormoonid. Samas päevad pidavat algama nii nagu ette nähtud.
Erilisi kõrvaltoimeid ma ei ole märganud. Hoiatati kuuma-külmahoogude eest. Alguses oli paar korda selline tunne nagu hakkaks haigeks jääma: kõigepealt jube külm ja värin ning siis õhetasin ja oli palav. Samas need möödusid paari tunniga. Veidi oli alguses meeleolukõikumist aga ka see tundub olevat möödunud.
Eile oli minu esimene pulma-aastapäev ja pidid algama ka päevad. Päevad veel alanud ei ole aga selline paaripäevane kõikumine tundub olevat viimasel ajal minu puhul normaalne.
Nädala pärast 13.veebruaril annan hommikul vereproovid ja lõuna ajal on arsti visiit. Siis ta vaatab mida hommikusest vereproovist leitud hormoonid näitavad ja määrab mulle süstid, mida saan juba ise endale kõhunaha sisse süstida. Ja algabki kõik jälle otsast peale.
Vähemalt on mõnus karge talveilm väljas. Väike vaheldus sellele soojale sopale, mis seni on olnud. Pea on kohe selgem ja enesetunne parem. Eks näis mida ma sellest kõigest paari nädala pärast arvan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar