Olin mingil arusaamatul põhjusel kohutavalt ärevuses. Jätsin hommikul isegi kohvi joomata. Ikka olin ennast läbi higistanud ja käed värisesid kui ukse taha jõudsin. Selline tunne oli nagu lõpueksamile oleks läinud. Siiani ei saa aru mis minuga siis juhtus, et nii erutatud olin. Keha reaktsioon varasematele ebameeldivatele kogemustele?
Tavapäraselt pidin ootama 20 minutit üle oma aja. Arst oli meeldiv ja sõbralik. Samas on see ikka totaalne konveier sest ta ei jõua üldse süveneda millise patsiendiga ta räägib, mis on sinu varasem haiguslugu.
Ise suunas mu kevadel geneetiku juurde. Kui ta sellest juttu ei teinud siis küsisin lõpuks, et kas te geneetiku otsust lugesite. Arst vaatas mind täiesti mõistmatu näoga, nagu ei saaks üldse aru millest ma räägin. Siis selgitasin, et te ju saatsite mu geneetikule, ma käisin ära ja sain vastuse, leiti mutatsioon. Arst vastab selle peale, et aga meile seda vastust ju ei saadeta, ainult patsiendile saadetakse.
Pakkusin siis välja, et te ju saate digiloost seda lugeda. Mida ta seepeale ka tegi.
Minul täielik hämming. Kas see mitte polegi digiloo mõte? Kas arst ei peaks vaatama mis on patsiendi ravikaardile kirjutatud tema enda poolt eelnevatel kordadel?
Võimalik, et selline lähenemine tõepoolest ei mahu selle 20 minuti sisse, mis mulle ette on nähtud. Samas minuga ei ole seal kabinetis iialgi rohkem kui 15 minutit läinud. Tavaliselt olen 10 minutiga väljas. Natuke oli arstist lausa kahju. Tundub, et neid minusuguseid lastetuid on nii palju ja arstide koormus väga suur.
Vaadati mind ultraheliga üle ja kõik on kenasti. Emaka limaskest ilus paks ja saab siirdamist teha.
Sel korral läheneme veidi teistmoodi- hästi väheste ravimitega.
Vaadati mind ultraheliga üle ja kõik on kenasti. Emaka limaskest ilus paks ja saab siirdamist teha.
Sel korral läheneme veidi teistmoodi- hästi väheste ravimitega.
Täna hommikul andsin vereproovi, et kontrollida kilpnäärme olukorda ja prolaktiini. Kui vähegi võimalik siis mulle mingeid ravimeid ei kirjutata. Ainuke saab olema siis tänaõhtul tehtav Ovitrelle süst, mis kutsub esile loomuliku ovulatsiooni ja ülehomsest hakkan kasutama progesterooni.
Minu suureks rõõmuks ei kasuta ma sel korral neid jubedaid progesterooni kreeme. Gepretix on pisike pehme kapsel, seda pean panema 2 kapslit 2 korda päevas. Päris alguses, kui tegime IUI kaks katset, kasutasin ka Gepretixi. Oluliselt meeldivam ja mugavam kui need kreemid.
Siirdamine tuleb 26.septembril ehk tuleva nädala teisipäeval.
Kuna keegi minult ei küsinud embrüote sulatamise arvu siis eeldan, et tuleb üks. Ise ka ei taibanud seda teemat tõstatada aga mis seal ikka. Jääb siis üks.
Kuna keegi minult ei küsinud embrüote sulatamise arvu siis eeldan, et tuleb üks. Ise ka ei taibanud seda teemat tõstatada aga mis seal ikka. Jääb siis üks.
Täna pealelõunal kavatsen luurata digiloos oma vereproovi tulemuste järele.
Peaks kodus järkjärgulise sügisese suurpuhastuse käsile võtma. Siis pole aega ärevaid mõtteid mõelda.
Nii põnev lugeda,muidugi mitte seda,et ei õnnestu vaid,seda et viitsid kirjapanna. Ise ka süstin alles ja 3.okt on punktsioon. Ei tea mida oodata.
VastaKustutaÜllatavalt vähe on eesti keeles juttu IVFi kohta, ma lugesin meeletus koguses ingliskeelseid blogisid aga seal on ikka täitsa teistmoodi asjad. Süstimine ongi kõige ebamugavam, kõik muu läheb kuidagi kiiresti ja on palju-palju ootamist. Edu sulle!
Kustuta