Täna oli minu kolmas siirdamise katse. Kuuest embrüost sai ära kasutatud üks värske tsükliga kohe peale punktsiooni, kaks tükki eelmine kord otse külmast ja selleks korraks oli külmas alles kolm tükki.
Kokkuvõttes on hetkel tunne, et kõik on kenasti ja positiivselt läinud. Endalegi üllatuseks ei olnud ma peaaegu üldse ärevuses. Nähtavasti pissihäda ja lõhkeda ähvardav põis tõmbasid tähelepanu mujale. Jõin vist veidi liiga palju. Käisin suure hädaga vahetult enne veel tualetis ja siristasin tibake nö vähemaks pinget aga no palju sest just abi ei olnud.
Kõik toimus nii nagu varemgi. Ämmaemand oli sel korral mulle tundmatu vene tütarlaps kes oli väga hella käega. Lõi kohe sellise rahuliku õhkkonna, ei tekitanud asjata pinget.
Ja siis tuli üllatus.
Nagu tavapäraselt oli seal "söögiluugis" juba tuttav rõõmsameelne naisterahvas kes küsis mu nime ja siis teatas, et nad sulatasid üles kõik kolm külmas olnud embrüot. Selgitas, et kaks on kenad aga üks on selline kehvake. Kaks läheb siirdamisele ja kolmas jäetakse ootele. Vaatavad paar päeva mis temast saab- kui hakkab edasi arenema siis pannakse tagasi külma. Kui ei arene siis on minu embrüotega selleks korraks ühel pool.
Kõik või mitte midagi! No pressure...
Sel korral valu peaaegu ei tundnud- imeväike torge oli kui arst neid kahte embrüot siirdas aga muud midagi. No ja muidugi see täis põis!! See on kõige jubedam kogu asja juures. Ma ei tea kas viga on ainult minus aga ma ei suuda lõdvestuda kui mul põis nii täis on. Õnneks see ämmaemad vajutas ainult õrnalt põie peale ultraheli aparaadiga. Ja läbi kõik oligi.
Vähem kui 10 minutit.
Arst ütles, et seda ma juba tean mida tohib ja ei tohi teha, ravimeid võtta edasi nii nagu seni. Mis sel korral tähendab kaks korda päevas kaks Gepretixi kapslit tuppe ja foolhapet süüa. Vereproov tuleb teha alles 10.oktoobril ehk siis täpselt 2 nädala pärast. Siis nad helistavad ise, et mis testi tulemused on. Samuti võiksin ma siis küsida mis sellest kolmandast äbarikust embrüost edasi sai. Arstil oli hea tuju ja ta oli äärmiselt tore ja sõbralik. Ukselt veel ütles mulle, et me hoiame teile pöialt. Ja käige kindlasti vetsus ära. Ma naersin vaid ja ütlesin, et see on kindel, et ma nüüd otse vetsu jooksen.
Kuna päevad peaksid algama täpselt nädala pärast siis ma võin juba lubada, et 14 päeva ma küll oodata ei suuda enda testimiseks. See on uskumatult suur rõõm iga hommik pissida pulga peale ja näha järjest rasvasemat teist triipu sinna tekkimas.
Vaatasin just kalendrist, et sellist kerget krambitamist ja pistmist tundsin ma eelmisel korral juba kolm päeva peale siirdamist, mis suure tõenäosusega oli pesastumine. Eks ma vast nädalakese kannatan enne kui esimese testi salaja teen :)
Nüüd on siis kriips peal seksil, raskel füüsilisel koormusel ja üldse tuleks ennast igat pidi hoida. Iga päev tunnike kõndimist värskes õhus pidi paras füüsiline koormus olema. Samas ei tohiks ka lihtsalt voodis lebada. Põhimõtteliselt võiks ju ennast üleliigsest negatiivsest stressist ka hoida aga... mul on täna õhtul ühistu koosolek ja ma lubasin minna. Katsun säilitada külma närvi ja lihtsalt hääletada kui vaja. Loodetavasti läheb kiirelt.
Ma saan aru, et on täiesti ebanormaalne ja liialt vara selliseid asju veel arvutada aga... kui see siirdamine õnnestub ja kõik hästi läheb siis peaks see laps sündima juunis 2018 minu sünnipäeva paiku. Ma olen isegi tubli- ma ei ole ostnud mitte ühtegi lapseasja. Isegi pisikesi sokke mitte. Lihtsalt, et ennast asjatust lootusest ja südamevalust säästa. Erinevate rasedus- ja sünnituskalkulaatorite kasutamine ja artiklite lugemine on ainuke millega ennast piinan. Mul ei ole piisavalt enesekindlust ja iseloomu selleks, et külma kõhuga suudaksin oodata kaks nädalat vereproovini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar