neljapäev, 5. juuli 2018

II trimestri UH

Eile sain ametlikult jala üle lävepaku, mis tähistas poole raseduse möödumist. Sünnituseni paistab olevat veel umbes 140 päeva.


Ootasin nii kohutavalt seda ultraheli uuringut. Sügaval sisimas oli väike hirm, et vahest on sellest kehvast platsenta verevarustusest ja minu aspiriini võtmisega venitamisest juba mingi kahju tekkinud. Väike arengupeetus siit ja sealt. 
Võin südamerahuga tõdeda, et kõik oli lihtsalt ideaalne :) Milline kergendus ja rõõm!
Sel korral oli arstiks Dr. Angioni kes oli imeline. Hästi sõbralik ja tore noor naine, kes ei ehmunud ka meie omavahelisest lõõpimisest ära. Kohe kui UH aparaat vastu kõhtu pandi siis ilmus ekraanile ilus pisike varbaid liigutav jalg. Minu rahustuseks- kõik varbad olid kenasti olemas :P
Abikaasa hakkas tegema miskit nalja, et no kindlasti on tüdruk ja mina veel kobisesin, et eks näis kas minu poisi-tunne on petlik. Selle peale ütles arst kohe, et oh see on nüüd küll kindel, et tüdruk- näete! siin on häbememokad. Ja nii me saimegi ultraheli uuringu esimese minuti jooksul teada kohe lapse soo. Hea ja kerge tunne on nüüd, selline mõnus kindlus ja teadmine. Mingit pettumust ei ole kohe kindlasti. Imeilus pisike pruunide silmadega tüdruk tuleb. 
Kuna beebi parajasti magas ja oli ennast rõngasse keeranud nagu kassipoeg siis tegelesime veidi aega tema äratamisega, et saaks ikka kõik vajalik üle mõõta: pea ümbermõõdu, ajustruktuurid, kõhu, südame, luud-kondid, veresooned jne. Absoluutselt kõik vastas normile ja oli kenasti arenenud. Lootevett oli ka piisavalt. Milline tohutu rõõm on kuulda, et su laps on täiesti tavaline :)
Mõõtude tulemusel määrati vanuseks 19+6 nädalat. Kaalu olevat umbes 325 grammi. Uueks sünnitustähtajaks sai 23.november, mis on vaid 2 päeva hiljem kui esialgne arvestus.

Et mul siiski on preeklampsia risk 1:4 siis pean tegema veel ühe ultraheliuuringu 32. rasedusnädalal. Lihtsalt veendumaks, et meie mõlemaga on kõik korras.
Uuringu lõpuks tahtis arst meile ka pilti teha beebist aga preili otsustas tõsta käed näo ette ja nii see pilt tuli selline... häbelik.

Sellel pildil on isegi inimlikum kätehoiak. Esialgu olid mõlemad käed näo ees, peopesad väljapoole. Mulle meenutas see kohe filmist "Paani labürint" seda koletist. Ma olen ise üks koletis, et oma last sellise asjaga võrlen.
CR: Picturehouse
Eks väike nali käi asja juurde.
Nüüd jääb edasi ainult kosuda ja oodata 23.juuli ämmaemanda visiiti. 
Üks huvitav ja kasulik infokilluke tuli meile sellelt uuringult veel. Abikaasa hakkas minu käest küsima, et ega me ju ei ole tegelenud selle era-ämmaemanda muretsemisega. Mille peale ultraheliarst soovitas väga tasulist ämmaemandat. Ütles, et nad näevad igapäevaselt kuidas see esmasünnitajatele on meeletu tugi ja aitab leevendada isegi sünnitusvalusid. Esmasünnitaja sünnitustegevus võib kesta 12 tundi või enam ja selle ajaga võib vahetuda haiglas 4 sünnitusbrigaadi. Siis on hea kui on pidevalt kõrval inimene keda sa usaldad ja tead, mitte iga paari tunni tagant uus nägu kellega ei klapi üldse. Soovitas uurida seda infot kindlasti oma ämmaemanda käest kui oleme huvitatud. 
Nii me siis otsustasime, et järgmisel ämmaemanda visiidil küsin ma Elise käest selle kohta täpsemalt. Parem juba varakult valmistuda.  



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar