viimased süstid

Eelmine nädal läks kuidagi nii kiireks, et ei jõudnud isegi arstikülastusest kirjutada.
Tegin oma esimesest ravimiportsust viimased süstid 21.veebruari hommikul. Järgmisel päeval käisin varahommikul verd andmas ja lõuna ajal arsti juures ultrahelis.
Sain arstilt kiita, et vereproovi tulemused on just sellised nagu ta näha tahaks- mis iganes see siis tähendama peaks. Ultrahelis selgus, et on kummalgi pool munasarjas 6 folliikulit ehk siis kokku 12. Küsisin üllatunult arstilt, et ma oleksin eeldanud, et on rohkem sest eelmisel korral oli täpselt sama palju aga nüüd on ju ravimikogused suuremad. Tema aga vastas, et ega seda tellida ei saa ja tegelikult on hea kui ei ole liiga palju. Saan aru, et neil ikka hirm tekitada ülestimulatsioon. Ja ega ma enam esimeses nooruses ei ole ka :P Viimased munarakuriismed peavad veel endast kõik andma.

Väga vastuolulised ja erinevad jutud on arstidel. Aga eks nad pea patsienti ikka julgustama olemasolevate tulemuste põhjalt. Ütles veel, et tegelikult loevad nad edukaks tulemuseks juba selle kui saab teha ühe värske embrüo siirdamise ja ühe siirdamise jagu veel külma jääb.

Sain aru arstist, et osad folliikulid paremal pool on veel liiga tillukesed ja vajavad järeleaitamist. Seetõttu kirjutati mulle veel 5 päeva jagu samasid süste. Orgalutraani ei tulegi, seda küsisin ekstra üle. Ju siis pika skeemiga seda ei olegi. Või vähemalt minu skeemiga.
Esimesed süstid pidin kohe sama päev tegema nö esimesel võimalusel. See tähendab, et täna hommikul tegin kaks viimast süsti tavalisi ravimeid ja täna õhtul kell 20:30 tuleb teha trigger-süst Ovitrelle. Mu kõht on sinise-rohelisekirju süstimisest. Eelmisel korral pääsesin täiesti sinikatest, sel korral on siis kohe topelt laiguline. Kokku tuleb selle stimulatsioonitsükliga 25 kõhusüsti + alguses 1 lihasesüst. Oeh. Ma arvasin, et see torkimine ei saagi läbi.
Punktsioon on määratud kolmapäevaks 28.veebruariks. Küsisin töölt juba vabaks ja kavatsen terve ülejäänud päeva kodus magada. Ei ole vaja olla kangelane ja pärast tööle ronida. Tean ennast küll- olen narkoosist paras zombi ja kõht hakkab ka valutama üks hetk.
Huvitavalt on siirdamine planeeritud alles 6. märtsiks, 6 päeva peale punktsiooni. Kahtlustan, et kõik lähevad külma ja siis sealt sulatatakse. Või siis tõesti proovivad nad siirdada 6. päeva blastotsüsti. Kahjuks seda ei selgitatud ja ma ei taibanud küsida ka.
Hetkel on kõige suurem ootus see, et õnnestuks saada võimalikult palju munakesi kõigist 12 folliikulist. Viimati õnnestus saada kõigist 12 folliikulist 7 munarakku.

Mulle endale tundub, et minu kõht ei ole sel korral üldse nii suur ja paistes enam. Küll on kõik hell ja põrub seest. Isegi kõndida ja istuda on hell. Pean hästi ettevaatlikult loivama jalgu järele lohistades. Isegi pikali olles on juba ebamugav ja surub kuidagi rinnakorvi all ja segab hingamisel. Üllatuslikult on kõige mugavam asend voodis kõhuli. Siis need munasarjad ei suru ühegi teise organi peale. Samuti on sel korral tekkinud hästi rohke voolus. Ma ei mäleta seda eelmisest korrast aga mälu on petlik. Seda on nii palju, et tualetis käies voolab see potti ja aluspüksid on pidevalt märjad. Selline munavalge konsistentsiga. Küsisin ka arstilt ja vastuseks oli, et nii peabki olema. Ju siis peab nii olema.
Veidi emotsionaalne olen ikka ka. Vabariigi aastapäeva vastuvõttu vaadates sai ikka kaks korda pisarad voolama. Samuti kinos filmi vaatamas. Mis minu puhul ei ole väga tavaline.
Kaalutõus, paistetetus ja uimasus tulevad pärast punktsiooni ja siirdamist. Siis lisandub progesteroon ja võibolla mõni ravim veel.

Praegu tahaks lihtsalt juba, et see kõik oleks möödas. Nii ebamugav on istuda ja üldse olla.
Ah jaa- ma ei tohi ära unustada, et pean täna päeval veel verd andma minema.

5. päev süstidega

Tänaseks olen ennast süstinud 5 päeva, mis jätab mulle veel 2 hommikut süste ja siis on üks päev hingetõmbepausi. 22.veebruaril pean andma hommikul analüüsid ja lõunaajal on ultraheli.
Ma ei hellita isegi lootust, et sellega oleks süstidega kõik. Varasemast kogemusest tean, et lihtsalt korrigeeritakse ravimeid aga süstid lähevad edasi. Pigem tuleb kahele hommikusele süstile õhtuks veel kolmas lisaks.
Ma pean ütlema, et see ise kokkusegatav ravim Luveris ei ole just meeldiv aga saan kuidagiviisi hakkama. Selle süstiga õnnestus mul tabada laupäeval ka veresoont nii, et mul on nüüd pöidlajälje suurune sinikas kõhul. Kibe ta ei ole aga kogus on suhteliselt kopsakas ja seda on minul isiklikult ebamugav süstida. Miskipärast hakkab alati süda puperdama ja käed-jalad hakkavad higistama kui seda süstin. Võimalik, et ise keeran ennast üles. Õnneks läheb see kiirelt mööda.
Täna hommikul ei olnud vaja enam isegi juhendeid lugeda, nii pähe on kulunud see mis järjekorras mida kuhu sisse segada ja kuidas süstida. Katsun süstida neid ravimeid vaheldumisi kahele poole naba- ühel päeval üks ühele ja teine teisele poole ja järgmine päev siis vastupidi.

Enesetunne on üllatavalt hea. Olen enamus aega rõõmus ja rahulolev. Kahjuks on sütik hetkel hästi lühike- pisiasjad ajavad kohutavalt närvi ja siis tulevad ka pisarad. Kohmakas olen ka, kohmakam kui muidu.
Tänaseks on kõht juba veidi paisunud ja erinevad riided suruvad süstekohtadele ja kõhule ebamugavalt. Panin täna selga kleidi ja sukapüksid, sest teksad on ebamugavad. Aga sukapüksid on ka ebamugavad. Peab vist sukkade peale minema. Kahjuks ei jõudnud nädalavahetusel poodi, et osta rsasedapükse. Need peaks head mugavad olema. Kampsun või jakk peale ja keegi ei saa arugi. Vähemalt ei suru siis kõhule. Õnneks pole kaal muutunud. Loodame, et see praegu jääb ka nii. Huvitav kas ma suudaks panna oma meest enda kõhust profiilis pilti tegema? Olen muidu sale inimene ja see paisunud punnkõht jätab minust ikka lausraseda mulje.

Ootan nii väga juba neljapäevast ultraheli. Oleks seal ometi palju ilusaid folliikuleid näha ja saaks selle punktsiooniga kiirelt ühele poole.

Ah jaa- ma pean veel mainima, et ma jumaldan seda uut ravimihüvitiste süsteemi. Ma ei pea ise midagi muud tegema ega maksma kui vaid omaosaluse, soodustus ja hüvitis arvestatakse kohe apteegis kassas. Kogu süstidekuhja eest maksin vaid 2 x 2,50 eurot.

veel rohkem süste

Käisin hommikul ITK silmakliinikus teisel korrusel verd andmas. Neil on seal nüüd uus süsteem. Kui muidu said järjekorranumbri alusel registratuuri ja sealt edasi elavas järjekorras siis nüüd lähed registratuurist edasi ka sama järjekorranumbriga. Mõnes mõttes isegi hea. Mulle meeldivad süsteemid ja kord. Ei ole muret ja pahandamist kui keegi ette trügib. Seda aegajalt tuli ikka ette.

Vereproovist määrati östradiooli sisaldust mis mul oli alla 18 ehk siis peaaegu olematu. Isegi menopausijärgselt pole naistel nii madal see näit. Süst kannikasse mõjus korralikult.

Käisin just ka arsti juures ja sain edasise "rünnakuplaani" teada.
Hakkan alates ülehomsest st. 15. veebruarist süstima hommikuti kahte erinevat ravimit: Bemfola (alfafollitropiin), millega olen juba eelmisest korrast tuttav, ning alfalutropiin. Kokku seitse päeva. See teine ravim koosneb kahest osast- ühes pudelikeses on vedelik ja teises on pulber. Sain arsti käest spetsiaalselt 2 x 7 nõela, et neid kokku segada ja endale süstida. Üks nõel on jäme jurakas, millega tuleb vedelik ühest pudelist teise süstida, ravim ära lahustada ning tagasi süstlasse tõmmata. Teine, peenike nõel on selleks, et ravimit endale kõhunaha sisse süstida.  Õnneks on Bemfola valmis doosina pakendis ja seal piisab lihtsalt süstimisest.
Palju süstimist. Kui ma eelmisel aastal süstisin üks päev ühele poole naba ja teine päev teisele poole siis mis ma nüüd peaks tegema? Mul ei ole kõhul nii palju ruumigi, et kõiki neid süste sinna paigutada. Kõht on lõpuks nagu sõelapõhi. Oleks pidanud suurema pekikihi kõhule kasvatama vist :S
Kaheksandal päeval ehk 22.veebruari hommikul ennast ei süsti, annan jälle vereproovi ja lähen lõuna ajal ultrahelisse. Siis selgub kuidas ja kui palju on folliikuleid arenenud. Edasi kirjutab arst vastavalt süste juurde. Nähtavasti tuleb lisaks ka õhtuti süstitav ravim, mis takistab enneaegset ovulatsiooni. Veel torkimist mu kõhule. Ja see õhtune ravim oli minu mäletamist mööda kibe ja punetav ka.

Nagu ma aru sain siis loodetakse saada vähemalt 15-20 munarakku. Ma isegi ei kujuta ette kuidas need kobarad mu kõhtu ära mahuvad, kui ühe foliikuli läbimõõt on kuni 2,5 cm. Eelmisel korral oli minu meelest ainult 12 folliikulit kokku kahe poole peale. Teksade kandmine tuleb küll selleks ajaks ära unustada. Või siis osta rasedapüksid sest see kõht saab olema ikka väga suur ja punnis.
Ma pean sundima oma kallist abikaasat endast pilti tegema sest muidu pole pärast üldse midagi meenutada. Pildid annavad nii palju juurde. Ja ravimitest tuleb ka pilti teha kui olen need täna välja ostnud.
Mõnusat sõbrapäeva mulle homseks :) Viimane päev enne hullumaja algust...

Õhtune pilt peale apteegiskäiku :S

uue aasta algus

Ma süüdistan kiireid aegu tööl. Raamatupidajate häda- aasta algus on alati kole kiire. Eriti kui ülemused tahavad majandusaasta aruande juba veebruari(!!!) lõpuks valmis jõuda. Jõuan vaid mõelda, et tahaks kirjutada aga kirjutamiseni ei jõuagi. 

Mul oli enda meelest kõik hästi planeeritud. Veebruaris tegelen IVF-i asjadega, saan võtta ilusasti paar päeva puhkust selleks puhuks kui punktsioon ja esimene siirdamine toimub ja kõik kulgeb võimalikult stressivabalt. Siis oleksin rahulikult saanud märtsis majandusaasta aruande koostamise ja audiitoriga tegeleda, nagu iga aasta. Aga võta näpust, asjad ei sõltu alati enda tahtmisest. Ülemused otsustasid kuu aega varasemaks tõsta aruande koostamise. Mis tähendab, et veebruaris on mul KÕIK üksteise otsas kuhjas ja stress laes. Tuleb katsuda kuidagi läbi selle supi sumbata ja mitte väga palju vigu teha.

Eelmisel nädalal 30.jaanuaril alustasime pika skeemiga stimulatsiooni. Minu jaoks tähendas see seda, et ostsin aptegist välja süsti nimega Diphereline 3,75 mg, läksin õigel päeval hommikul kell 8 oma arsti ukse taha ja kui ämmaemand välja ilmus siis lasin temal süsti ära teha. Põhimõtteliselt oleks võinud kellel iganes lasta selle süsti teha aga minu jaoks tundus kuidagi kõige turvalisem seal käia. Pealegi ämmaemand eelneval vastuvõtul ise pakkus seda võimalust. Ravim ise oli selline nö vanakooli ravim- karbis oli eraldi ampulli sees vedelik ja pudelikeses pulber, mis tuli süstlaga kokku segada. Selleks puhuks oli lausa kaks erinevat nõela karbis kaasas. 

Olin lugenud ja kuulnud, et see süst on valus ja kibe ja ebameeldiv teha. Ikkagi lihasesse ja jämeda nõelaga. Reaalsus oli see, et ma ei tundnud peaaegu midagi. Kas oli ämmaemandal hea käsi või minu kannikas nii tundetu- väike torge ja imevähe kipituse moodi tunnet oli ainus mida tundsin. 

Arst ütles, et see süst surub alla minu oma loomulikud hormoonid. Samas päevad pidavat algama nii nagu ette nähtud. 

Erilisi kõrvaltoimeid ma ei ole märganud. Hoiatati kuuma-külmahoogude eest. Alguses oli paar korda selline tunne nagu hakkaks haigeks jääma: kõigepealt jube külm ja värin ning siis õhetasin ja oli palav. Samas need möödusid paari tunniga. Veidi oli alguses meeleolukõikumist aga ka see tundub olevat möödunud. 

Eile oli minu esimene pulma-aastapäev ja pidid algama ka päevad. Päevad veel alanud ei ole aga selline paaripäevane kõikumine tundub olevat viimasel ajal minu puhul normaalne. 

Nädala pärast 13.veebruaril annan hommikul vereproovid ja lõuna ajal on arsti visiit. Siis ta vaatab mida hommikusest vereproovist leitud hormoonid näitavad ja määrab mulle süstid, mida saan juba ise endale kõhunaha sisse süstida. Ja algabki kõik jälle otsast peale. 

Vähemalt on mõnus karge talveilm väljas. Väike vaheldus sellele soojale sopale, mis seni on olnud. Pea on kohe selgem ja enesetunne parem. Eks näis mida ma sellest kõigest paari nädala pärast arvan.