Olin nii pabinas selle eelseisva ultraheli pärast, et suutsin vaevu magada. Kahjuks pidin taas 25 minutit üle oma ettenähtud aja ukse taga ootama. Ei meeldi mulle selline asi. Hirmus raske on töötaval inimesel niimoodi arsti juures käia- tööandja kannatuse paneb ikka tõsiselt proovile.
Kõik ülejäänu oli läbinisti positiivne. Ultraheli näitas ühte täiesti tervet ja normaalset rasedust: vanuseks 6 nädalat ja 3 päeva ning pikkuseks 0,693 cm. Süda lõi ka juba kenasti aga kahjuks ei saanud ma teada löökide sagedust.
Ma pean ütlema, et tundsin nagu oleks mul 10 kilo raskust kukilt ära võetud. Minu esimene PÄRIS tõeline rasedus. Pisikese reaalselt kasvava embrüoga kelle südamerakud löövad juba.
Kohe pandi mulle kirja vastuvõtuaeg nädala pärast teisipäevaks ämmaemanda juurde, et minna ennast rasedusega arvele võtma. Rohtusid pean kõiki edasi võtma kuni 12. nädala täitumiseni. Sealt edasi võin progesterooni ja Estrofemi päevapealt ära lõpetada.
Kurtsin, et prednisoloon tekitab mulle vastikuid kõrvaltoimeid ja arst arvas et võin edaspidi võtta nelja tableti asemel siis kolm. Seda kogust saan samuti hakata vähendama peale 12.nädala täitumist. Vaikselt nö võõrutama ennast sest seda ravimit ei tohi päevapealt lõpetada.
Nüüd ootan pikisilmi 10.aprilli ämmaka vastuvõttu lootuses seal kuulda südamelööke. Kallis abikaasa lubas ka võimalusel kaasa tulla. Vast saab siis ka esimese pilgu meie ühisele ilmaimele heita. Pealegi antakse seal palju olulist infot, mida ka tema võiks kuulda.
Peaks ometi see väike elu alge nüüd vastu kuni mai teise nädalani. Siis oleme üle selle suure tähtsa esimese trimestri lävepaku ja saame taas kergemalt hingata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar