Täna on juba 21.aprill. Kole kiired ajad olid tööl ja kohutav laiskus ei ole lasknud mul siiani midagi kirjutada.
Käisime märtsi lõpus Pariisis oma nö pulmareisil. Ilm oli tiba kõledapoolne aga vaatamata sellele kõndisin oma jalad villi. Sõime kohutavalt head toitu, magasime palju ja nautisime üksteise seltskonda kõige täiega.
Puhkus oli nii mõnus, et panime päev enne Pariisist lahkumist bronni juba järgmiseks puhkuseks- juuli lõpus Napolisse. Seal saab olema kõrvetavalt palav aga selline üks suvi peabki olema.
5.aprillil algasid päevad ja helistasin arstile. Tekkis väike segadus seoses minu nimevahetusega aga see lahenes kiiresti. Leppisime kokku, et tulen ennast ette näitama 18. aprill ehk selle nädala teisipäeval.
Minu meelest oli see üks kõige meeldivamaid visiite selle arsti juures üldse. Kui välja arvata, et pidin ootama 35 minutit ukse taga üle oma aja.
Arst oli lahke ja sõbralik. Ultraheli näitas et emaka limaskest on ilus paks ja hästi arenenud, folliikul oli sel korral paremal ja lausa üle 2 cm läbimõõduga. Arst küsis jälle et kas viljatuse probleem on mehepoolne. Minul olevat kõik nii ilus ja toimiv. Kinnitasin, et ei ole mehepoolne ja ilus küll aga tulemust ei ole sellegipoolest.
Leppisime kokku, et siirdamine tuleb 24.aprillil ja sel korral proovime kahe embrüoga. Risk on küll veidi suurem aga ka õnnestumise tõenäosus on suurem.
Loodame siis, et minu munakesed sulatamise kenasti üle elavad.
Raviskeem näeb ette järgmist:
- läbivaatuse päeva õhtul pidin tegema ühe Ovitrelle süsti, et toimuks ära ovulatsioon,
- järgmisest päevast ehk 19. aprillist pidin hakkama kasutama progesterooni kreemi kaks korda päevas,
- uue lisandusena pean alates laupäevast ehk 22.aprillist hakkama võtma kaks korda päevas tablette mis suruvad alla minu immuunsust (Dexamethason Krka, mis on sünteetiline steroid).
Kuna eelmine kord midagi nagu toimus, mis rasedushormooni verre tekitas aga kohe ka katkes, siis arst nähtavasti arvab, et minu immuunsüsteem võis embrüot rünnata ja välja tõrjuda.
Reisiplaanid said ka tehtud selle mõttega, et juuli lõpuks on esimene trimester läbi ja peaks olema ohutum lennata. Või siis kui ei õnnestu ka sel korral... siis on lihtsalt chill reis.
Ärevus on oluliselt väiksem sel korral sest tean mis mind ees ootab.
Mees üks päev vaikselt küsis, et me ju ikka proovime edasi siis kui sel korral ei õnnestu? Lubasin talle, et proovime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar