Käisin täna lõuna ajal teisel embrüo siirdamisel ja olen nüüd kahe priske embrüo võrra rikkam :P
Esimene kord olid värsked embrüod ja sel korral siis sulatatud ehk FET (frozen embryo transfer).
Pidin veidi kabineti ukse taga ootama, sest minu ees oleva patsiendiga läks miskipärast veidi kauem aega. Muidu oli protseduur veel kiirem kui eelmisel korral sest mulle ei olnud tarvis enam kõike selgitada ja üle rääkida.
Embrüoloog oli jälle see sama rõõmsameelne ja eriti tore naisterahvas. Rääkis mulle kuidas nad olid sulatanud kaks tükki ja mõlemad olid ilusasti sulatamise üle elanud ning näevad väga head välja. Kolm pisikest jäi veel sügavkülma tagavaraks.
Minult küsiti kokku vist umbes 22 korda, et kas ma olen ikka kindel, et tahan kahte ja need on juba blastotsüsti staadiumis ja olen ma ikka kindel ja kaksikuid me ikkagi üritame vältida.
Arst siiski nõustus minuga, et kuna mul on kaks ebaõnnestunud IUId ja üks ebaõnnestunud IVF selja taga siis kahe embrüo siirdamine annaks suurema tõenäosuse rasestuda.
Protseduur ise oli ebameeldiv aga talutav. Kahjuks seda ma ei kuulnud kas mõlemad embrüd said sealt kateetrist minu emakasse võ mitte. Ju see info vahetati nii, et minul jäi see tähelepanuta. Igatahes töö kiire ja korralik.
Kõige suurem kergendus oli see, et pärast sai pissile. Tõsiselt. See kui keegi sinu täis põie peale ultraheliaparaadiga surub ei ole just kõige mõnusam kogemus.
Igatahes hulbib minu emaka sees nüüd kaks ilusat blastotsüsti staadiumis embrüot kes peaksid lähima 7-10 päeva jooksul pesastuma.
Ametlik vereproovi kuupäev on alles 8.mai ehk 14 päeva pärast. Kardan, et mu kannatus nii kaua vastu ei pea. Kuna päevad peaksid hakkama juba 4.mai paiku siis nähtavasti proovin veidi enne amtlikku vereproovi ja kodust testi teha.
Tean-tean.... milleks ennast ärritada varem? Lihtsalt see ootus ajab muidu hulluks ja testimine tõmbab kasvõi hetkeks pinget maha.
Pean veel mainima, et minu uus ravim, see dexamethason, segab minu und. Raske on magama jääda, uni on halb ja ärkan palju ja kergelt. Loodan, et keha lõpuks harjub sellega.
Kõik ülejäänud ravimid on maksnud vahem aga progesteroon (Crinone) maksab 1 pakend 44 eurot ja sente. Ühes pakis on 15 tuubikest kreemi millest jagub 7,5 päevaks. Siit kiire arvutus ütleb, et keskmiselt kulub kuus seda 4 pakki ehk 176 eurot.
Ravimihüvitisi ei ole ma siiani haigekassalt saanud ühtegi senti tagasi. Sel nädalal on selle kvartali väljamaksete tähtaeg. Siis paistab kas mulle ka midagi hüvitatakse.
See tuletab meelde, et pean tegema ka uue kunstliku viljastamisega seotud kulude hüvitamise avalduse.
Lootus sureb viimasena, eks?!
esmaspäev, 24. aprill 2017
reede, 21. aprill 2017
uuel ringil
Täna on juba 21.aprill. Kole kiired ajad olid tööl ja kohutav laiskus ei ole lasknud mul siiani midagi kirjutada.
Käisime märtsi lõpus Pariisis oma nö pulmareisil. Ilm oli tiba kõledapoolne aga vaatamata sellele kõndisin oma jalad villi. Sõime kohutavalt head toitu, magasime palju ja nautisime üksteise seltskonda kõige täiega.
Puhkus oli nii mõnus, et panime päev enne Pariisist lahkumist bronni juba järgmiseks puhkuseks- juuli lõpus Napolisse. Seal saab olema kõrvetavalt palav aga selline üks suvi peabki olema.
5.aprillil algasid päevad ja helistasin arstile. Tekkis väike segadus seoses minu nimevahetusega aga see lahenes kiiresti. Leppisime kokku, et tulen ennast ette näitama 18. aprill ehk selle nädala teisipäeval.
Minu meelest oli see üks kõige meeldivamaid visiite selle arsti juures üldse. Kui välja arvata, et pidin ootama 35 minutit ukse taga üle oma aja.
Arst oli lahke ja sõbralik. Ultraheli näitas et emaka limaskest on ilus paks ja hästi arenenud, folliikul oli sel korral paremal ja lausa üle 2 cm läbimõõduga. Arst küsis jälle et kas viljatuse probleem on mehepoolne. Minul olevat kõik nii ilus ja toimiv. Kinnitasin, et ei ole mehepoolne ja ilus küll aga tulemust ei ole sellegipoolest.
Leppisime kokku, et siirdamine tuleb 24.aprillil ja sel korral proovime kahe embrüoga. Risk on küll veidi suurem aga ka õnnestumise tõenäosus on suurem.
Loodame siis, et minu munakesed sulatamise kenasti üle elavad.
Raviskeem näeb ette järgmist:
- läbivaatuse päeva õhtul pidin tegema ühe Ovitrelle süsti, et toimuks ära ovulatsioon,
- järgmisest päevast ehk 19. aprillist pidin hakkama kasutama progesterooni kreemi kaks korda päevas,
- uue lisandusena pean alates laupäevast ehk 22.aprillist hakkama võtma kaks korda päevas tablette mis suruvad alla minu immuunsust (Dexamethason Krka, mis on sünteetiline steroid).
Kuna eelmine kord midagi nagu toimus, mis rasedushormooni verre tekitas aga kohe ka katkes, siis arst nähtavasti arvab, et minu immuunsüsteem võis embrüot rünnata ja välja tõrjuda.
Reisiplaanid said ka tehtud selle mõttega, et juuli lõpuks on esimene trimester läbi ja peaks olema ohutum lennata. Või siis kui ei õnnestu ka sel korral... siis on lihtsalt chill reis.
Ärevus on oluliselt väiksem sel korral sest tean mis mind ees ootab.
Mees üks päev vaikselt küsis, et me ju ikka proovime edasi siis kui sel korral ei õnnestu? Lubasin talle, et proovime.
Käisime märtsi lõpus Pariisis oma nö pulmareisil. Ilm oli tiba kõledapoolne aga vaatamata sellele kõndisin oma jalad villi. Sõime kohutavalt head toitu, magasime palju ja nautisime üksteise seltskonda kõige täiega.
Puhkus oli nii mõnus, et panime päev enne Pariisist lahkumist bronni juba järgmiseks puhkuseks- juuli lõpus Napolisse. Seal saab olema kõrvetavalt palav aga selline üks suvi peabki olema.
5.aprillil algasid päevad ja helistasin arstile. Tekkis väike segadus seoses minu nimevahetusega aga see lahenes kiiresti. Leppisime kokku, et tulen ennast ette näitama 18. aprill ehk selle nädala teisipäeval.
Minu meelest oli see üks kõige meeldivamaid visiite selle arsti juures üldse. Kui välja arvata, et pidin ootama 35 minutit ukse taga üle oma aja.
Arst oli lahke ja sõbralik. Ultraheli näitas et emaka limaskest on ilus paks ja hästi arenenud, folliikul oli sel korral paremal ja lausa üle 2 cm läbimõõduga. Arst küsis jälle et kas viljatuse probleem on mehepoolne. Minul olevat kõik nii ilus ja toimiv. Kinnitasin, et ei ole mehepoolne ja ilus küll aga tulemust ei ole sellegipoolest.
Leppisime kokku, et siirdamine tuleb 24.aprillil ja sel korral proovime kahe embrüoga. Risk on küll veidi suurem aga ka õnnestumise tõenäosus on suurem.
Loodame siis, et minu munakesed sulatamise kenasti üle elavad.
Raviskeem näeb ette järgmist:
- läbivaatuse päeva õhtul pidin tegema ühe Ovitrelle süsti, et toimuks ära ovulatsioon,
- järgmisest päevast ehk 19. aprillist pidin hakkama kasutama progesterooni kreemi kaks korda päevas,
- uue lisandusena pean alates laupäevast ehk 22.aprillist hakkama võtma kaks korda päevas tablette mis suruvad alla minu immuunsust (Dexamethason Krka, mis on sünteetiline steroid).
Kuna eelmine kord midagi nagu toimus, mis rasedushormooni verre tekitas aga kohe ka katkes, siis arst nähtavasti arvab, et minu immuunsüsteem võis embrüot rünnata ja välja tõrjuda.
Reisiplaanid said ka tehtud selle mõttega, et juuli lõpuks on esimene trimester läbi ja peaks olema ohutum lennata. Või siis kui ei õnnestu ka sel korral... siis on lihtsalt chill reis.
Ärevus on oluliselt väiksem sel korral sest tean mis mind ees ootab.
Mees üks päev vaikselt küsis, et me ju ikka proovime edasi siis kui sel korral ei õnnestu? Lubasin talle, et proovime.
Tellimine:
Postitused (Atom)