Oh neid kilkeid ja rõõmu kui avastasin peale nädalavahetust, et ühe tomatikese põsed hakkavad kergelt roosaks tõmbuma. Nagu oleksin millegi suure ja olulisega hakkama saanud :P Arvestades peaaegu olematut päikesepaistet sel kevadel-suvel on ime, et tomat juba punetab.Täna hommikuks on hakanud roosatama ka paar kõrvalasuvat tomatikest. Paistab, et varsti tuleb päev kui saan päris esimese "oma aia" tomati suhu pista :)
Algaja aiapidaja hirmust, et vahest ei vilju taimekesed piisavalt olen käinud paar korda nädalas ka avatud õisi pintslikesega tolmutamas. Vaatamata tekstile seemnepakil, et on isetolmlevad. Tomatitaime niisama raputamine sel eesmärgil tundub kuidagi kohatu- äkki kukuvad veel pisikesed pallid alla!
Suure ärevusega jälgin ka kollaste tomatite kosumisi. Need on kasvatanud endale suuure hulga hiiglaslikke vilju külge ja peenemad varred kipuvad alla vajuma. Loodan, et need suuremaks ei kasva vaid keskenduvad nüüd värvimuutmisele. Üles siduda pole mul neid kuhugi, peavad leppima toeks pandud tokiga. Kole keeruline on ka tomateid pildistada kui enam taimi keerata ei saa ja valgus kogu aeg aknast vastu paistab. Peab selles osas vist fotograafiahuvilistega konsulteerima. Seniks peab leppima pimedate piltidega :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar