Südamevalu kõrval veidi rõõmu

Meie peret on tabanud lein- minu kallis vanaisa suri pühapäeva hommikul oma sünnipäeval. Peab ütlema, et täpne vana oli- päevapealt 84 aastat elas. Aga siia ma sel teemal rohkem ei kirjutaks. Ei ole selleks õige aeg ega koht.

Kaks punase tomati taime ootamas istutamist

Enne istutamist

Väike vahekokkuvõte taimedest tuleb ikka. Tomatid olid reedeks ehk 20.aprilliks juba nii suureks kasvanud, et ei tahtnud enam potti mahtuda, juured paistsid juba väljaspool turbakassetti. Võtsin julguse kokku ja otsustasin taimed ümber istutada. Laupäeval käisin ema juures esimest kevadist grilli tegemas ja sain tema käest hunniku potte. Mõtlesin, et siis pühapäeval saan asjaga tegeleda. Seoses pühapäevahommikuste sündmustega olin aga nii läbi, et ei olnud minust poodiminejat. Õnneks on mul hea ja toetav mees kes täiesti iseseisvalt poest mulle tomatite kasvumulda tõi ja lisaks potte hankis. Seega- pühapäeva õhtul sain ikkagi istutama hakata. Kõik läks käbedalt ja lihtsalt.

Värskelt uues mullas

 Miskipärast olin endale ette kujutanud, et taimed on õrnad ja võin neid istutades kahjustada. Mõne lehe murda või nii. Tegelikult on tomat paras vintske sell. Hoidsin lehetutist kindlalt kinni ja toppisin uue poti taime ümbert mulda täis. Minu jaoks oli suur eelis see, et sain koos turbakassetiga taime istutada. Jube mugav on. Jätsin igasse uude potti ruumi ka kasvamise ajal mulla juurdelisamiseks- nii nagu lugenud olin. Paremal paistavad kaks õnnelikku uutes pottides. 24 tomatitaimest oli 8 tükki siiski minu meelest veel väikesed ning peavad kasvama enne uude potti saamist. Need jäid veel aknale turbakassetti sirguma. Istutan nädala pärast.

Minu suureks üllatuseks on tomatid

24.aprilli õhtuks

võtnud uue keskkonna nii hästi omaks, et kolm päeva peale istutamist on märgatav kosumine toimunud. Varred on jämedamad, lehti rohkem ja suuremad. Õnneks on uues mullas ka väetis olemas 3-4 nädalaks. Ei pea seni muud tegema kui kastma.

 

Kahjuks on pilt kehvemapoolne. Katsun päevavalguses mõni päev parema teha. Igatahes on mu aknalauad veel rohkem tomateid täis kui enne :) Ja rõõm ilusatest taimedest aina kasvab. Isegi mu mees ei kobise midagi ja kiidab, et tõesti tublid ja ilusad tomatid on.

Rukola on tänaseks täitnud oma eesmärgi ehk jõudnud minu taldrikule. Kauem teda potis kasvatada poleks mõtet olnud- hakkab välja venima ja lõpuks puituma.



Basiilik peale pikeerimist



Pikeerisin ära aga basiiliku ja salvei. Viisin laupäeval ühe oma kahest basiilikupotist emale ja aitasin ka tal need pottidesse pikeerida. Ema veidi nurises minu pikeerimisvõtete üle aga mulle nii meeldib.

Mina nimelt ei istuta ühe taime kaupa basiilikut potti vaid selliste kobedate tuttidena nagu vasakul pildilt näha. Minu teooria on, et siis kasvavad ilusad tihedad puhmad. :) eks me saa näha kas kasvavad ja kui ilusad.

Salvei

Salvei on ikka veidi välja veninud mu meelest aga kasvab tasapisi ja loodetavasti on tänulik uute avaramate pottide eest. Panin samuti kaks taime ühe poti peale, kiduramaid laisa kolm tükki. Ma leian, et ei pea olema iga taim oma potis. Võib hiljem lihtsalt ilusale põõsale suurema poti jälle anda. Kui muud ei saa siis vähemalt kaitseb kodu halbade vaimude eest ;) 
Olen sel nädalal ära neljapäeva õhtust paar päeva- seoses matustega. Taimed jäävad Fredi hoolde. Katsun hiljemalt pühapäeval jälle ülevaate teha põllumajanduslikest edusammudest. Selleks korraks kõik.

Vohav rohelus aknalaual

Katsun kodus olles mitte arvutis istuda. Seoses ülestõusmispühade ja möödunud nädala puhkusega on blogis pisike auk tekkinud. Vaatasin, et viimasest postitusest on umbes kaks nädalat möödas. Lihtsalt uskumatu milline rohelus mu aknalaual järjest rohkem võimust võtab. Tõeline nauding.

Taimebeebide rõõmuks aga eelkõige tomatitele mõeldes sai muretsetud taimelamp. Oi-oi kui õnnelikud nad selle üle on! Panen hommikul 7 ajal ärgates lambi põlema ja tavaliselt kustutan selle alles õhtul kell 23. Sellega peaks ka vihmastel päevadel taimedel piisavalt valge olema. Enda üllatuseks olen avastanud, et kõige rohkem kasvavad taimed õhtul, peale päikeseloojangut kui jääb ainult tehisvalgus. Lisaks olen ühe korra nüüd valanud neid ka spetsiaalse tomativäetisega. Avastasin nädalavahetusel, et enamustel tomatitel on juured läbi turbakasseti seinte kasvanud- peab vist hakkama neid ümber istutama. Mõistlik oleks kohe lõplikku potti panna. Nii suuri taimi äkki juba võiks. Ah jaa- veel üks ootamatus. Punase tomati äbarikud ja haprad taimed on teinud tõelise kasvuspurdi ja ületavad kollaseid pea jagu. Loodan, et nad siiski väikeseks jäävad sest peaks ju ometigi potitomatid olema. Täiesti erinevad on ka tomatisortide lehed. Kollasel lihavamad, paksemad, karvasemad ja ümaramate vormidega. Punasel jälle sihvakad ja haprad, otsast teravad. Taimed ise ka sellised "vitsad".

Rukola taustal ja basiilik ees 

Äbarik salvei

Kobedad ja maitsvad on kõik muud- rukola, till ja salvei. Ei ole küll raatsinud palju võtta, vaid maitseks aga siiski. Basiilik on veel nõnna madal, et sealt pole miskit võtta. Küll jõuab kasvada- aeg ka veel varajane. Pole ju õieti kuudki möödas tõusmete ilmumisest.
Salvei on kuidagi äbarik ja välja veninud. Miski talle ei meeldi. Eks pean perspektiivis neid pikeerima. See ei ole selline kapsas, et kasvab mitmekesi potis. Individualist. Aga lõhnab juba täitsa salvei moodi.

Muu hulgas on tunda kevadet ka teiste taimede juures. Hakkasin kuskil kuu tagasi kastma Aafrika kannikest väetiseveega ja tulemus on käes- õisi tuleb nii et mühiseb ja paistab, et ka kaks pisikest tütartaime on hakanud kasvama. Lehed on paksud ja läikivad. Minu meelest on see suhteliselt lollikindel taim. Ei tohi üle kasta ja tahab vannitamist mitte pealtkastmist. Samas mul õnnestus eelmine tumelillade õitega taim ära tappa vahetult enne Tallinna kolimist. Kahtlustan ise, et siis oli tegu solvumisega- kannike pigem suri kui oli nõus päälinna tulema.
Märtsi alguses olnud naistepäevaks sain potigerbera kuna minu mees lõikelilli ei tunnista. Sel said olemasolevad kolm õit paari nädalaga otsa.

Gerbera uued õied

Mina aga panin potti õitseva taime väetist ning kastsin usinalt. Poti lähemal uurimisel paistab veel 2-3 õienuppu sügavamal lehetuti sees. Küll oleks vahva kui saaksin selle lille taas õitsema. Sel aastal on kuidagi väga hästi nende kingitud hooajalilledega. Muuhulgas õitseb mul täiega kapi otsas ka jõuludeks kingitud jõulutäht. No kuidas ma ikka viskan ta ära kui teine muudkui kasvab?!
Iga päevaga läheb järjest rohkem kevade poole. Eile käisime pühapäeva ja päikselise ilma puhul Viimsi poolsaare tipus metsavahel jalutamas. Metsaalune oli sinililli täis :D Oh seda rõõmu! Ma ei osaud üldse oodata, et kevad nii kaugel on.
Täna akna taga sadavat lörtsisegust vihma keeldun ma tunnistamast...

Aprill!

Eile koju jõudes, peale kolmepäevast eemalviibimist oli rõõm näha, et nii koer kui mees olid ühes tükis ja minu potipõllundus samuti elujõus. Tubli, Fred!

Rukolamets

Rukola kasvab nii mis mühiseb. Till on kahtlaselt näljaveninud ja minu meelest on kasv ka kinni. Vahest on tema jaoks veel liiga pime-külm aknalaual.

Tore on see, et ka basiiliku potis paistavad esimesed paar rohelist nupukest. Selle nädala jooksul saab loodetavasti asi hoo sisse. Paar pildikest ka, et kroonika oleks täielik :) Täna hommikul sai minust kiusatus võitu ja pidin näpistama ühest lehekesest otsa, et maitsta- on ikka rukola maitse või mitte. Ja oi kuidas veel oli! Kibe nagu oleks küüslauku hauganud. Uhke!

Tomatid

Tomatid on superilusad. Pisitasa kasvavad, ei ole liiga välja veninud ja peavad kastmisele ka seni hästi vastu. Minu suureks üllatuseks oli nädalavahetusel paarist päris tühjaks jäänud kassetist hakanud samuti taimed kasvama. Tundub, et lihtsalt hilisemad ärkajad :) Muidu kasvatavad tublimad juba pärislehti.