Nii see siis läks.
Täna on juba 2.märts ja alles nüüd jõuan ma selleni, et kirjutada. Mitte, et oleks väga löödud olnud vaid kuidagi ei olnud isu enne kirjutada.
Minu kurvastuseks hakkasid selle ebaselge vereproovi nädala laupäeval päevad. Igaks juhuks tegin siiski esmaspäeval kordusvereproovi aga nagu oli ka arvata- see oli selgelt negatiivne.
Nüüd pean ootama kaks kuud enne kui saan uuesti proovida. Alles aprilli menstruatsiooni ajal pean viljatusravikeskusega uuesti ühendust võtma.
Ma millegipärast eeldasin, et saan kohe järgmisel tsüklil uuesti proovida. Kõik teaduslik kirjandus, mida olen selle kohta lugenud, ütleb et ei ole õnnestumise tõenäosusele mingit mõju sellel kas oodata paar kuud või teha kohe järgneval tsüklil uus IVF ring.
Mida rohkem ma loen seda kindlamalt saab selgeks, et Eestis järgitakse ikka veel mingeid viljatusravi protokolle, mis mujal maailmas on 10 aastat tagasi ümber lükatud. Ja mul ei ole sellest mitte kellegagi rääkida.
Peab uurima vist kas seal keskuses on mõni nõustaja kes minu küsimustele vastaks sest arstiga ei ole mul võimalik pea üldse kokku puutuda nii, et saaksin midagi küsida.
Esimene IVF niisiis ebaõnnestus.
Loomulikult jäin kohe peale seda IVFle järgnenud menstruatsiooni haigeks- olin päris palaviku ja nohuga kodus haiguslehel. Lisaks hakkas ainult nädal peale päevi tugevalt määrima ja pole siiani lõppenud. Samas ei ole see päris päevad ka. Eks sellest hormoonravist ja kõigest torkimisest on organism omajagu pahupidi pööratud.
Hakkasin uuesti võtma multivitamiine, vähemalt seniks kui uuele ringile lähen. Vaja see vana keha uuesti üles turgutada.
Positiivne selle juures on, et kahe nädala pärast sõidan Pariisi mesinädalatele oma kalli abikaasaga ja seal ei takista miski mind elu nautimast. Saan süüa-juua, lennata lennukiga ja ei pea iivelduse pärast muretsema. Ootame mõlemad juba niii väga seda reisi!
Täna on minu isa sünnipäev ja minu kalli Arksu teine surma-aastapäev. Arksu oli minu kõige kallim sõber ja truu kaaslane peaaegu 13 aastat minu elust. Unustamatu koerapoeg, kes jättis kustumatu jälje väga paljude inimeste hinge. Minu väike kangelane.
